Valmis uuring: Enamik tarbijatest teab, et kasutatud patareisid saab müügikohta tasuta tagasi anda ja ei pea seda tülikaks tegevuseks"

Eesti Vabariigi valitsuse 2008. aasta 26. septembril jõustunud määruse järgi peavad kõik jaemüüjad, kes müüvad patareisid ja akusid, võtma neid kasutatult ka tagasi. Käivitus Eesti Patareide ja Akude Tagasivõtusüsteem ehk EPAT.
Eestis tegeleb patareide ja akude kogumise ja tarbija informeerimisega tootjavastutusorganisatsioon - mittetulundusühing EES-Ringlus, mis koondab enamikku patareitootja esindajaid ja maaletoojaid.

„Otsustasime uurida, milline on tarbijate teadlikkus veerand aastat pärast valitsuse määruse jõustumist. Valisime uuringu läbiviijateks Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid, et anda neile võimalus praktilise töö tegemiseks. Uuringu tulemused olid ühest küljest rõõmustavad, teisest küljest aga ka mõneti mõtlemapanevad,“ ütles MTÜ EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa.
Vetsa sõnul ei ole vanade patareide ja akude koht prügikastis, vaid selleks loodud kogumisvahendites. Vanade patareide ja akude kogumiskohad on määruse järgi kõik patareide ja akude müügikohad, peaasjalikult kauplused.
Sügisel paigutatati tähistatud pappkarbid kaupluste infolettidele, kassadesse või elektroonikaosakondadesse. Äraandmisvõimalustele ja kogumisvahendeile osutavad teavituskleebised.
„Uuringu käigus küsitlesime 1742 inimest Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Jõhvis. Intervjueerisime varem koostatud küsimustiku alusel sealsete suuremate kaupluste kliente.,“ selgitas uuringu metoodikat uurimisgrupi juht, Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoökoloogia eriala tudeng Fred Zeppen.
Selgus, et 66 protsenti kõigist vastanutest on teadlikud, et patareide müügikohta saab tasuta ära anda kasutatud patareisid. 34 protsenti ei olnud sellisest võimalusest kuulnud. Suurem on teadlikkus Pärnus ja Tartus, kus jaatavalt vastas 75 ja 79 protsenti küsitletuist. Kõige madalam teadlikkus on Jõhvis, kus vaid 56 protsenti vastanuist on sellest võimalusest kuulnud.
Küsimusele, kas kasutatud patareisid on müügikohta tülikas viia vastas tervelt 76 protsenti eitavalt.
Veel uuriti, kas inimesed on teadlikud muudest võimalustest kasutatud patareide äraandmiseks, kas inimesed on viimasel ajal oma patareisid lihtsalt prügikasti visanud ja ka seda, kas eelistatakse kasutada nn laetavaid või mittelaetavaid patareisid.
“Uuringu tulemused on meie arvates isegi üllatavalt positiivsed – oma sõnade järgi on tarbijate teadlikkus üllatavalt kõrge. Samas ei käitu nad tegelikus elus sugugi nii arukalt. Täna võetakse Eestis tagasi ligikaudu 6 protsenti müüdud patareidest, 2012. aastaks peab see määr tõusma vähemalt 25 protsendini,” märgib Margus Vetsa.
Patareid ja akud kogutakse EES-Ringluse logistikakeskusse, kust nad hiljem lähevad ümbertöötlemisele ja selle käigus tekkinud materjalid suunatakse tagasi tooraineks uute toodete valmistamiseks.
EES-Ringlus on käivitanud patareide infoliini 6 484 513, kust saavad kasutatud patareide ja akude käitlemise kohta infot nii tarbijad kui ka jaemüüjad. EES-Ringluse patareisektori liikmed toovad turule hinnanguliselt 70% kogu Eestisse toodavatest patareidest. Eesmärk on luua ühenäoline ja kasutajasõbralik tagasivõtusüsteem, mis hõlmab ka olemasolevaid kohalike omavalitsuste juba toimivaid tagasivõtulahendusi.
MTÜ EES-Ringlus loodi 2005. aastal elektri- ja elektroonikaseadmete ning patareide ja akude tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate poolt neil lasuvate tootjavastutuse
kohustuste täitmiseks kollektiivselt. Hetkel on EES-Ringlusel 98 liiget, kes toovad maale üle 90% arvutikaupadest, kodutehnikast ja -elektroonikast ning 70% patareidest.

EPAT tarbijakäitumise uuring 2009